Töökorraldus
Veebipõhise kursuse läbimiseks tuleb eelkõige lugeda ülesande lahendamisjuhist, kui sellest ei piisa, siis iseseisvalt raamatuid ja veebis olevat teavet uurida ja õppejõuga eelnevalt kokku lepitud ajal ja kohas vestlemas käia. Kui ei oska, siis tule ja küsi selgitust. Huvilised on alati oodatud. Vastumeelselt õppides ei omanda niikuinii suurt midagi — pole mõtet ei enda ega teiste aega kulutada.
Veebipõhine õpe annab võimaluse harjutada oma aja planeerimist. Üldiselt tasub iga paratamatu töö teha võimalikult varakult, sest mida aeg edasi, seda rohkem lisandub plaaniväliseid lisakohustusi.
Eksam
Hinde võib saada harjutusülesannetele saadetud vastuste hindepunktide alusel. Kui tudeng ei ole harjutades saadud tulemusega rahul või ei pea harjutusülesannetele vastamist vajalikuks, tuleb õppejõuga kokku leppida individuaalse eksami aeg. Eksamil tuleb lahendada juhusliku valikut uutest kuid samadesse teemadesse kuuluvatest ülesannetest. Eksami ajal vastuseid saata ei saa. Eksamiks tasub varuda kolm kuni neli tundi aega.
Harjutusülesanded
Ülesanded on jaotatud teemadesse, teemad valdkondadesse. Igas valdkonnas on kuni viis teemat. Iga teema harjutusülesannete juurde saab klõpsates teema nimel või teema parsil teemade grtaafikus. Ülesannete teksti ja lahendamisjuhiste vaatamiseks vali esmalt teema ja teema veebilehelt ülesanne või sisesta ülesande number ja vajuta nuppu tekstiga Ava. Parema hiireklahvi alt saad valida, kas ülesande detailvaade avaneb veebilehitseja samas aknas, uues paneelis või uues aknas. Päris kõiki ülesandeid ei saa lahendada vaid juhendis näpuga järge ajades, veidi mõttetööd oodatakse ka tudengilt endalt.
Ülesande detailvaatest saab saata vastuse. Pärast vastuse saatmist on nähtav andmebaasis olev vastus ja teiste tudengite seni saadetud vastused. Saadetud vastust saab täiendada ja parandada pärast selle hindamist. Nii enda kui ka teiste saadetud vastuste arvustamiseks tuleb vastus kõigepealt valida. Siis ilmub nähtavale kommentaari kirjutamise lahter.
Arvutusülesannetele vastamisel võiks juurde lisada, millise tarkvara või muu vahendi abil on tulemus saadud, sest erinevad tarkvaralahendused kasutavad mõnikord erinevaid algoritme ja annavad mõnevõrra erineva tulemuse. Ülesandeid võib lahendada suvalises järjekorras.
Õppevahendid
Eestikeelne õpik-käsiraamat.
Õpiku veebileht.
Loengu jaotuslehed aastast 2013.
RASA kalkulaator.
Vaata ka õppematerjale selle veebilehe inglise keelses versioonis.
Kontakt: Kalle Remm; tel 52 90513; Järve 4A, Elva.
Kokkuvõtete vaatamiseks tuleb selle ainega seotud isikuna sisse logida.
▲Statistika põhitõed, klassifitseerimine
Siin valdkonnas on mõned teemad statistika põhitõdede meenutamiseks. Rohkem andmetöötluse harjutusülesandeid koos lahendamisjuhistega võib leida õppeaine Geograafiline andmetöötlus
2017 ja
2018 aasta veebilahendustest. Vastuste nägemiseks tuleb kursusele registreeruda.
Statistika põhitõed
Klasteranalüüs
Klastrikaart
▲Punktmustrid
Punktobjektide paiknemise kirjeldamise saab jagada ühte tüüpi objektide paiknemise ja eri tüüpi objektide omavahelise paiknemissuhte kirjeldamiseks. Õpikus on sellest kirjutatud peatükis
4.1.2 ja
4.1.3.
Punktide paiknemine
Eri tüüpi punktide paiknemine
Punktide harvendamine
▲Punktmustri loomine
Siia valdkonda kuuluvad vaatluskohtade planeerimise, teoreetilise (maastiku)mustri genereerimise ja arvutustulemuste ilmutamise meetodid. Õpikus on nendest teemadest juttu
kuuendas peatükis.
Punktmustri loomine
▲Jooned ja suunad
Joonte paiknemist saab uurida, kui paigutada joonele punktid ja edasi kasutada punktmustri analüüsi vahendeid. Spetsiifilisemad joonte analüüsi teemad on joonte lõikumine, teekonna planeerimine, joonte suuna üldistamine, keeruka joone lihtsustamine ja joonte ühendamine.
Joonte üldistamine
Suundade üldistamine
▲Lokaalstatistikud
Siia valdkonda on paigutatud ülesanded rasterpinna tuletiste kohta, mis saadakse etteantud koha ümbruses arvutatud statistikutena. Lihtsamaid lokaalstatistikuid saab arvutada
RASA kalkulaatoris. Analoogilisi funktsioone on ka teistes tarkvaralahendustes. Igaüks võib eelistada seda paketti, mida ta paremini kasutada oskab. Veebikalkulaatorisse täiendavate indeksite või andmekihtide lisamise soovid palun saata ettepanekute teema ülesande nr
3435 vastusena.
Klassimuutuja lokaalstatistikud
Pideva muutuja lokaalstatistikud
Lokaalstatistikud joonel
▲Vastavus ja korrelatsioon
Vastavus (
correspondence) on sobiv sõna tähistamaks seost nominaalsete muutujate vahel, korrelatsioon (
correlation) on vastastikune seos numbriliste muutujate vahel.
Nominaalsete pindade vastavus
Interpoleerimine
Ruumiline seos
Ruumiline autokorrelatsioon
▲Ruumilised mudelid
Vastastikust seost numbriliste muutujate vahel nimetatakse korrelatsiooniks, nominaalsete muutujate puhul kõneldakse vastavusest ehk korrespondentsist. Ruumiliste seoste hulka on siin arvatud kahe andmekihi vastavus, vahemaast sõltuv sarnasus sama andmekihi piires ja erinevate andmekihtide vahel. Mudelid ei kirjelda vastastikust seost, vaid on loodud funktsioontunnuse prognoosimiseks seletavate tunnuste abil. Õpikus haakuvad need mitme erineva alajaotusega. Täpsemad viidad on iga teema juures. Siin valdkonnas on ka näited hinnangutäpsuse mõõtmisest.
Trendpinna moodustamine
Variograafia ja kriging
Koha sobivuse kaardistamine
Mudeli hindamine
▲Teooria
Siia valdkonda kuuluvad kordamisküsimused õpiku
neljanda,
viienda ja
kuuenda peatüki lõpust.
Kirjeldav ruumianalüüs
Ruumilised mudelid
Mustri loomine
▲Meetodi valik
Meetodi valiku ülesanded käsitlevad seatud eesmärgi lahendamiseks sobiva meetodi valikut.
Meetodi valik
▲Kaastöö
Kui teistes teemades saab igale ülesandele esitada vaid ühe vastuse, siis kaastöö valdkonnas saab igale ülesandele saata kuni viis eraldi vastust. Peale selle on võimalik ühte vastusesse kirjutada mitu ettepanekut. Kõik ettepanekud ning osundused vigadele ja puudustele on oodatud. Kui eksamil on ülesanne esitada mõni ettepanek, siis piisab varem sisestatud ettepaneku ID numbrile viitamisest.
Kaastöö